Pärast augustikuist börsipaanikat said Eesti pensionifondid sügiskuudel veidi hingetõmbeaega ning kosusid tänu optimismi taastumisele aktsiaturgudel.
- Pensionärid Foto: Andres Haabu, Äripäev
Suve lõpus pühiti riskijanulisemate pensionikogujate kontolt
vaid mõne nädalaga kogu aastaga teenitud raha. Hiina börsilt alanud paanikalaine andis meilgi tugevalt tunda.
Septembris ja oktoobris toimus maailma börsidel stabiliseerumine ning
pensionifondidki on uuesti rajale saanud. Pärast suvist ehmatust on pensionifondide juhid asunud portfelle vähem riskantsete võlakirjadega tasakaalustama. Mitmed fondijuhid kasutasid aga hoopis langust ära, et odava hinnaga aktsiaid juurde soetada. Kokkuvõttes paistab, et nendel fondidel lähebki praegu paremini, mis lõikavad kasu aktsiaturgude uuest tõusust.
Danske võtab LHV-le tasapisi järele
Ka talve hakul juhivad Äripäeva pensionitabelit
LHV pensionifondid. See tähendab, et kõige rohkem on pensioniraha kogunenud neil inimestel, kes paigutasid 2002. aastal oma raha LHV Pensionifondi L. Kuigi tabeli teisel kohal on samuti jätkuvalt panga kõige agressiivsema strateegidaga Pensionifond XL, siis jääb esimese ja teise koha vahe aina väiksemaks. Oma kohad on uuesti ära vahetanud ka tasakaalustatud riskisusega Pensionifond M ja konservatiivne Pensionifond S.
LHV pensionifondidele astub juba napilt kandadele
Danske panga kõige populaarsem pensionifond Danske Pension 50. Järgmises tabelis võib see juba LHV konservatiivsemaid fonde edestada.
Lühiajaliselt rallivad riskantsemad fondid
Kui vaadata tabeli teist otsa ehk neid, kes on kogumispensioniga liitunud 2009. aastal, siis juhib seal jätkuvalt
Nordea kõige agressiivsema strateegiaga pensionifond A Pluss. Kolme kuuga on aga väga korraliku tõusu teinud ka
Swedbanki agressiivseim fond K4 ning Danske Pension 50. Neist kaugele maha ei jää ka
SEB Energiline Pensionifond.
Seega juhivad hilisemate liitujate tabeli esimest otsa kõige riskantsema strateegiaga pensionifondid, mis panustavad suurema osa pensionirahast aktsiaturgudele. Seal pole ka palju imestada, sest pärast augustikuist börside langust tegid globaalsed aktsiaturud septembris ja oktoobris ilusa tõusu. Samas on mitmed fondijuhid viidanud kuu kokkuvõtetes jätkuvale ebakindlusele, mistõttu on nad asunud fondide riske hajutama turvalisemate varadega. Näiteks soetatakse arenenud riikide ja ettevõtete võlakirju.
Viisemann asus aktsiaid ostma
Vahepeal on seni väga konservatiivset joont hoidnud LHV muutunud samuti oluliselt aktiivsemaks. See kajastub ka pensionifondide tootlustes. Septembris-oktoobris kasutas fondijuht Andres Viisemann ära aktsiaturgude languse ja soetas aktsiaturgudele investeerivatesse pensionifondidesse juurde Lääne-Euroopa ja Jaapani aktsiaid ning aktsiafonde. Seda sammu tasakaalustati riskivabade võlakirjadega, mille hind peaks tõusma, kui aktsiaturud uuesti langema peaksid hakkama. Seega on tublisti vähenenud LHV pensionifondide hoiuste maht.
Samal ajal arvab Viisemann aga jätkuvalt, et suurt pidu börsidel oodata pole ja pikemas plaanis on konservatiivsus põhjendatud.
- Pensionitabel Foto: Äripäev
Seotud lood
Aasta alguses börsidel lahvatanud langus on raha pühkinud ka II samba pensionifondidest. Suurimad kaotused on riskantsetel fondidel.
Pangad peavad rahandusministeeriumi teise pensionisamba remondisuunda õigeks ja heaks, investorite hinnangul on aga tegemist pealiskaudse teemakäsitlusega.
Aastas antakse vaid kolm võimalust oma pensionifondi osakud uute vastu vahetada ning sel neljapäeval kukub üks neist tähtaegadest. Seega on mõistlik pensionifondide seis üle vaadata.
Kuna ärikinnisvara arendatakse reeglina vaid üürimiseks, on endale A-klassi büroopinna ostmine harvaesinev võimalus, mida edukal ettevõttel tasub väga tõsiselt kaaluda, rõhutab Tallinna südalinnas paikneva
Büroo 31 müügijuht Taavi Reimets ning lisab kogemusele tuginedes, et omanikuna tekib kasu nii kohe kui ka kaugemas tulevikus.